Isiklikud vahendid
Oled siin: Algus EKKTT projektid Eesti fraseologismide elektroonilise alussõnastiku loomine
Navigeerimine
« Oktoober 2019 »
Oktoober
ETKNRLP
123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031
 

Eesti fraseologismide elektroonilise alussõnastiku loomine

Projekti eesmärk

Toota Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasi materjali põhjal eesti fraseologismide mõisteline alussõnastik elektroonsel kujul. Internetis üldkasutatav alussõnastik tagaks üld- ja erisõnastikega võrreldes hõlpsama ligipääsu fraseologismidele, võimaldaks kajastada fraseologismide kõige üldisemaid suhteid ja vahekordi.


Projekti alus

Projekt toetub Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasile (lühendatult EKFA), mis sisaldab infot ligikaudu 20 000 eesti fraseologismi kohta. EKFA materjal pärineb Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäänukartoteegist, põhiosa sellest on kogutud 20. sajandi esimesel poolel, hilisemad andmed piirduvad 1980ndate aastatega. Praeguseks on rohkem kui 160 000 arhiiviteksti digitaliseeritud, käsitsi lemmatiseeritud ning märgendatud morfoloogilis-süntaktiliselt ja semantiliselt. EKFA kasutajaliides võimaldab

  1. teha leksikaalseid lihtpäringuid,
  2. otsida fraseologisme struktuuri järgi,
  3. otsida fraseologisme üldise tähenduse järgi (eristatud on ligi 1000 põhitasandi mõistet).

Andmebaasi märgendustase võimaldab koondada eri mõistetega seonduvad fraseologismid vastavatesse mõisteartiklitesse. Lisaks semantilisele infole plaanitakse anda teavet fraseologismide süntaktilise kategooria ja kasutuse kohta kontekstis.


Eesti fraseologismide elektroonilise alussõnastiku funktsioonid

  • Sõnastikus esitatavad tänapäevaselt märgendatud keeleandmed ja grammatiline info moodustaksid eesti lähtekeelega tõlkesõnaraamatute fraseoloogiapoole aluse.

  • Statistiliselt esindusliku vanema ja projekti raames lisanduva nüüdisaegse materjali kõrvutus võimaldab selgitada nii ühe- kui ka mitmesõnaliste fraseoloogiliste üksuste tähenduse kujunemist, kujunditekkemehhanismi arenemist ja muutumist eelkõige diakroonilisest aspektist.

  • Sõnastiku mõistepõhine esitusviis aitab kokku viia semantiliselt seotud fraseologismid: sünonüümid, antonüümid, osa-tervik jm leksikaalsetes suhetes fraseologismid.


Projektiga seonduvaid artikleid

Õim, Katre (2007). Metafoor ELU ON TEEKOND ebaõnne-väljendites. Mati Erelt, Tiiu Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (179 - 194). Tallinn: Emakeele Selts

Õim, Asta (2007). Kuidas eestlane oma muret muretseb. Keel ja Kirjandus, 3, 222 - 228.

Õim, Katre (2005). Fraseologism versus kõnekäänd. Mati Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (129 - 142). Tallinn: Emakeele Selts

Õim, Asta (2005). Ree- ja kelgu-kujundist eesti fraseoloogias. Emakeele Seltsi aastaraamat, 50, 143 - 158.

Õim, K.; Õim, A.; Hussar, A.; Baran, A. (2004). Compilation of the Database of Estonian Phrases. Folklore, 25, 35 - 72.

Tegevused dokumentidega