Isiklikud vahendid
Oled siin: Algus Konverentsid EKT teine konverents (2014) Eestis viiakse ellu põnevaid keeletehnoloogilisi projekte

Eestis viiakse ellu põnevaid keeletehnoloogilisi projekte

23.04.2014 23-24. aprillil toimub Tallinnas Eesti keeletehnoloogia konverents, kus tutvustatakse põnevaid keeletehnoloogilisi projekte. Täna toimus Eesti Infotehnoloogia Kolledžis esimene konverentsipäev, kus arutati seda, kuidas tagada eesti keele säilimist tehnoloogiasajandil, kus ellu jäävad vaid need keeled, mis on keeletehnoloogiliselt hästi toetatud. Samuti tutvustati konverentsi tänasel päeval erinevaid keeletehnoloogilisi tarkvaraprojekte. Homme jätkub konverents Eesti Keele Instituudis, kus tutvustatakse Eesti Keelressursside Keskuse tööd ning keeleressursse loovaid projekte.

Konverentsi keskmes on riikliku programmi „Eesti keeletehnoloogia 2011-2017“ (EKT – vt. lisa www.keeletehnoloogia.ee) kaudu rahastatud projektid, mis on aset leidnud aastatel 2012-2013. EKT programm rahastab keeletehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust alates keeleressursside loomisest kuni keeletehnoloogiliste rakenduste prototüüpideni.
 
Hommikuses sissejuhatavas ettekandes märkis EKT programmi juhtkomitee esimees prof. Jaak Vilo: „Eesti keeletehnoloogia programmi suund on toetada üha enam tarkvaraprojekte, mis looksid lõppkasutajatele uusi võimalusi ja praktilisi rakendusi.“ Vilo lisas: „EKT programmi tulemuste tutvustajaks ja levitajaks peaks tulevikus saama eeskätt Eesti Keeleressursside Keskus.“
 
Konverentsi töögruppides arutati seda, millele riik peaks keeletehnoloogia toetamisel tähelepanu pöörama ja kuhu ressursse investeerima kui ka seda, milliseid uusi tarkvaralahendusi võiks EKT programmi toel rahastada. Välja käidi ideid alates grammatika korrektorist tekstitöötlusprogrammidele kuni eestikeelset kõnesünteesi ja kõnetuvastust kombineerivate lahendusteni (mis suudaks näiteks ette lugeda juhtnööre ning kasutaja häälkäsklustele reageerida jm.).
 
Konverentsi esimesel päeval tutvustati näiteks Eesti Keele Instituudi (EKI) projekti „Kõnesünteesiliidesed“, mille eesmärgiks on mh. luua kõneliideseid erinevatele kõnesünteesi rakendustele (veebisõnastike helindamisliidesed, subtiitrite helindamine, heliraamatute genereerimine, nutirakendused jm.). „Androidi operatsioonisüsteemiga sobituv ja nutitelefoni allalaetav sünteeshääl võimaldab kasutada eestikeelset häält erinevates nutirakendustes - uudistelugeja kõrval ka näiteks sms-ide ettelugemiseks,“ tutvustas oma projekti kasutegureid projektijuht Meelis Mihkla.
 
EKI tutvustas konverentsil ka praktilist tööriista „e-keelenõu“, mis pakub kasutajale lihtsal viisil vastuseid keelealastele küsimustele (vt. lähemalt http://keelenou.tk/). „See portaal on väärtuslik neile, kes soovivad kiiresti kontrollida sõnade õigekeelsust ja reeglipäraselt
väljenduda,“ seletas projekti juht Arvi Tavast.
 
Elevust tekitas TTÜ Küberneetika Instituudi projekt „Audiovisuaalse kõnesünteesi prototüüp“, kus Einar Meister demonstreeris virtuaalset „kõnelevat pead“. „Kõneleva pea näol on tegemist kõnesünteesi rakendusega, kus lisaks helile imiteeritakse ka näo liikumist kõnelemisel,“ selgitas Meister. „Sellised rakendused on olulised näiteks sotsiaalsete robotite arendamisel, kus inimesega suhtlevale robotile antakse ka inimese nägu,“ selgitas ta.
 
Konverents jätkub homme Eesti Keele Instituudis paralleelselt Eesti Rakenduslingvistika Ühingu kevadkonverentsiga.
 
 
Täiendav info:
Rait Talvik
Eesti keeletehnoloogia programmi koordinaator
Telefon: 56 495 530
E-post: rait.talvik@ut.ee
 
Kõneisikud:
Prof. Jaak Vilo
Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja
EKT programmi juhtkomitee esimees
 
Arvi Tavast
Tübingeni Ülikool
 
Meelis Mihkla
Eesti Keele Instituut
 
Einar Meister
TTÜ Küberneetika Instituut

Tegevused dokumentidega